Maamasin

Vaieldamatult on taimekaitse üks ajakriitilisemaid töid põllul – reageerida tuleb kiiresti, kuid sageli takistab töid ilm ja lisaks tuleb arvestada tolmendavate putukate lennuaegadega.

Ka taimekaitsetöödel on aja võitmiseks olemas väga efektiivne tehniline lahendus. Teoreetiliselt suudab 24-meetrise poomiga taimekaitseprits kuue õhtu- ja öötunniga töödelda 115 hektarit. Arvestades keskmist veekulu 150 l/ha ja 3000 l suurust paaki, tuleb sellise pindala katmiseks viis korda paaki täitmas käia. Ainuüksi paagi täitmisele kulub 15-30 minutit, mis on aeg 5-10 hektari töötlemiseks. Kokkuvõttes võib teoreetilisest võimekusest teostuda vaid umbes pool. Arvatavasti keegi pritsimisprotsessile matemaatiliselt otsa ei vaata, kuid arvud on siiski kõnekad.

Siinkohal on lahenduseks pihuse piiskade suuruse muutmine veekulu oluliseks vähendamiseks. Võimalikult väikesed piisad on taimede kaetuse seisukohalt taimekaitsetööde üks eesmärkidest – väikesed piisad katavad kordi suurema ala ning ka nende püsimine taime pinnal on oluliselt parem kui suurematel piiskadel. Erinevate otsakutega on taimekaitsepritsidega võimalik saavutada väga laia piiskade suuruse vahemikku, efektiivsemad on alati täielikult pneumaatilised pritsid ja õhu survel töötavad pritsid.

Mida väiksemad on piisad, seda lenduvamad need on – väikesel piisal puudub piisav mass, et raskusjõu abil maapinna poole liikuda ja tekib tuuletriiv. Kuna tuulevaikset ilma esineb harva, on väikeste piiskadega pritsimine omamoodi väljakutse. Tuuletriivi kindlamad otsakud avardavad pritsimisvõimalusi (näiteks puhveraladel), kuid eelduseks on väga suured piisad (VC, EC, UC). Kindlasti on siin eelis kallimate pritside omanikel, kel on poomil korraga erinevat liiki otsakud. Paraku on selliste pritside kuluosade ja remondi kulud samuti suuremad.

Taimekaitsetöödel väga suureks peetavad piisad (VC, UC, EC) on isegi vihmapiiskadega võrreldes väikesed. 3 mm suuruse hiilamardikaga võrreldes on kergem näha pihusepiiskade suurusest tingitud erinevusi.

Lihtsamalt on paremat katvust ja väiksemat triivi võimalik saavutada pneumaatiliste pritsidega, tõhusad on ka õhu survega pritsid. Udupiisad on keskmiselt kuni 100 mikroni suuruse diameetriga (VF) ja hõljuvad õhus, uduvihma korral, kui piisad on 100-300 mikroni suuruse diameetriga (F), me sadu ei taju, kuid saame siiski märjaks. Sellised väikesed piisad on väga edukad ka taimede kaitsmisel – vähene veehulk katab väga suure ala ja tihedalt. Kuna raskusjõu mõjul need piisad taimedeni ei jõua, ongi abiks õhusurve, mis väikesed piisad taimede peale ja vahele surub. Ideaalsetes pritsimistingimustes teevad selles alas tööd pneumaatilised taimekaitsepritsid – veekulu on 30 - 40 liitrit hektari kohta ja taimed on ühtlaselt kaetud lehtede alt ning pealt, samuti vartel. Mida suuremaks läheb tuulekiirus, seda suuremaks peavad muutuma ka piisad. Siiski, pneumaatilised pritsid kasutavad ka tuulekiirusel 6 m/s veekulu vaid 50 liitrit hektari kohta. See on ka pneumaatilise pritsi teine tehnoloogiline eelis - kui tavapritside töövõimalused on piiratud tuulekiirusega kuni 4 m/s, siis pneumaatilised pritsid võivad töötada ka kuni 6 m/s tuulega.

Pneumaatilise pritsil on ainult üks otsak, Eurofoil, mis ei kulu ja sobib kõikideks pritsimistöödeks. Seega pole vahet, kas minna põllule ideaaltingimustes või suurema tuulega. Pritsi anemomeetrilt saadud info ja juhi sisestatud taimiku suuruse põhjal arvutab pritsi tarkvara välja õige õhusurve ja veehulga – nii on igas olukorras kasutusel optimaalseim lahendus, kus tuuletriiv on minimaalne ning piisad võimalikult väikesed. Pöördudes tagasi vee- ja ajakulu arvutuste juurde, siis 3000 l paagiga pneumaatiline prits saaks ilma paaki täitmata töödelda 60 – 100 ha, mis tähendab, et võrreldes tavapritsiga on ainuüksi ajaline võit neljakordne paagi täitmisele kuluv aeg. Lisaks kokkuhoid taimekaitsevahenditelt, kütuselt ja tööjõult.

Keskkonnahoidu ja kokkuhoidu suurendab ka pneumaatiliste pritside doseerimissüsteem, kus paagis olevale puhtale veele segatakse vajalik taimekaitsevahend vahetult enne poomi. Kasutamata jäänud paagisegu ei teki ja keskkonda jõuab ainult hädavajalik kogus taimekaitsevahendeid.

Ajal, mil taimekaitsetöödeks sobilikku aega on järjest vähem ja taimekaitsevahendite jäägid pinnases on üha suurem murekoht, on pneumaatilised pritsid hea valik karmistuvate nõuetega kaasas käimiseks. Ühelt poolt on kasutaja otsene kokkuhoid suurem ning taimede kaitstus väga hea. Teisalt on pneumaatilised pritsid keskkonnahoidlikumad, kuna kasutatud taimekaitsevahendite kogused on väiksemad ning nende sattumine taimedelt maapinnale minimaalne.