Möödunud aasta lõpus toimunud Eesti Põllumajanduse Aastanäitusel jäi saalide vahelise ukse juures silma väike esitlusala, mille juures pidevalt huvilisi leidus. Oma kogemustest rääkis sel alal Valgamaalt pärit Kaido Edenberg, kes on paljudele lõunaeestlastele teada ja tuntud põllumees, taimekasvatuse nõustaja ning taimekaitseseadmete kontrollide teostaja. Käisin veebruaris Kaidol külas ja uurisin, milliseid soovitusi ta teistele kasvatajatele jagaks ning mida üldse põllumajandusvaldkonnas oluliseks peab.
Kaido vastus minu küsimusele on kiire, kindel ja kokkuvõtlik: „Minu arvates on põllumajandustootmises kolm olulist alustala, mis aitavad kulusid kokku hoida ja asju mõistlikult teha.“ Need kolm alustala, mida Kaido väga oluliseks peab, on lihtne aruandlusvorm, maaharimise piiramine ja efektiivne taimekaitse - kõike selleks, et asjata väärtuslikku aega ja ressurssi ei kulutaks.
Just Kaido oli see, kelle ettepanekutest lähtuvalt lõi OÜ Eksoinf lihtsa ning vajalike andmete kiiret esitamist võimaldava Põlluraamatu Abimasina nimelise rakenduse. „Kuigi üldine arusaam on, et põlluraamatut on vaja kasvatajale oma tegevuse kajastamiseks ja jälgimiseks, siis tegelikult on seda pigem ikkagi vaja selleks, et kasvataja tegevus oleks kontrollitav. Paraku pole riik kasvatajale soodsat ja mugavat lahendust andmete haldamiseks loonud,“ räägib Kaido, miks ta Põlluraamatu Abimasinat vajalikuks peab. Tõsi, sarnaseid rakendusi on veel, kuid Kaido arvates on need liiga keerulised ja aeganõudvad, samuti neelab mahukate programmide hinnatõus üha enam raha. „Põlluraamatu Abimasin on just minusugusele, kellel pole palju aega, kes on natuke lohakas, aga tahab, et kui on tarvis, saab kohe kõikidele nõuetele vastavad andmed esitada,“ lisab Kaido. Taolise rakenduse vajalikkust kinnitab ilmselt tõsiasi, et peale eelmise aasta lõpus jõustunud veeseaduse muudatusi lisandus Põlluraamatu Abimasinale arvukalt uusi kasutajaid, enamik neist väiketootjad.
Kaido tegeleb teravilja kasvatamisega. Kui lihtne, korrektne ja kiire
aruandlus on iga tootja jaoks oluline, siis kaks teist olulist alustala on
pigem taimekasvatuses rakendatavad. „Teen juba 18 aastat otsekülvi ja see
jääb,“ ütleb Kaido kindlameelselt ning lisab: „Tead, seda meest, kes künnab
maad ja lüpsab lehmi, ma austan – müts maha nende ees, sest see on raske töö.“
Selle viimase lausega viitab Kaido ka maaharimise aja- ja ressursikulule. Kaido
teab, et mullaproovide tulemuste üle ta kurta ei saa ning õige majandamise
korral on ka saak hea. Aja kokkuhoid ning siledad põllud on kaks põhilist
märksõna, mille Kaido otsekülvi puhul välja tooks.
Tulevaks hooajaks soetas Kaido lisaks 1000l paagiga rippes Danfoil AirBoss pritsile (vasakul) ka 3000l paagiga järelveetava pritsi Danfoil ConCorde (paremal)
Saagi saamiseks on oluline seda vastavalt vajadusele kaitsta, et haigused või kahjurid liialt võimust ei võtaks. Seetõttu on taimekaitse Kaido jaoks samuti üks kolmest põllumajandusliku tootmise alustalast. „Kõik taimekaitsega seonduv on niivõrd keeruline, et kui sul võimsat taimekaitsepritsi pole, siis ei teegi sa midagi ära,“ tõdeb Kaido ning jätkab: „Taimekaitsevahendi kasutamine on sageli isegi tunni aja küsimus.“ Seni tegi Kaido taimekaitsetöid 1000-liitrise paagiga Danfoil AirBoss pritsiga (valmistusaasta 2010). Kuivõrd tegemist on pneumaatilise pritsiga, on selle veekulu 30-50 liitrit hektari kohta ehk ka 1000 liitriga saab pritsida kuni 33 hektarit. Kuna pritsimistööde operatiivsus ja efektiivsus on väga olulised, soetas Kaido lisaks ka 3000-liitrise paagiga järelveetava Danfoil ConCorde pritsi (valmistusaasta 2008). „Aega on vähe ja seda jõudu mul pole, et muudkui vett põllule vedada. Kui tehtaks prits, mis üldse vett ei kasuta, siis ma kindlasti ostaksin selle.“ Küsimusele, miks ta just omalaadseid ja erilisi Danfoili pritse eelistab, loetleb Kaido vastuseks pneumaatilise pritsi tuntavaid eeliseid: „Tohutut veevedu pole, taimekaitsevahendit paned vähem, varuosi pole põhimõtteliselt vaja. Mida vähem kulutad, seda õnnelikum oled!“ Lisaks toob ta välja, et nende pritsidega saab targalt tegutsedes ka peale vihmasadu pritsimistööd efektiivselt ära teha – vähendades vedelikukulu vaid 25 liitrini hektari kohta jääb pritsimislahus taimede pinnale ja ei tilgu maha.
Kuigi Kaidol on omad eelistused ja tõekspidamised, millest lähtuvalt ta tegutseb, ei arva ta nõustajana, et iga kasvataja peaks kõike kinnisilmi uskuma. Kui taimede kasvuks on tarvilik mullas teatud makro- ja mikroelementide olemasolu, siis mõttekohaks võiks kindlasti olla leheväetised. Sageli on kasutatavad kogused nii väikesed, et nende mõju taimedele on üsna vähetõenäoline. Samuti ei arva Kaido, et mõned tööks kasutatavad seadmed oleks teistest oluliselt paremad – lõpuks saab töö tehtud iga margi seadmega. Kaido valib seadmeid pigem selle alusel, kuidas nende esindajad järelteenindusega hakkama saavad. Küllap pole ühelegi põllumehele võõras mure, kui tööd jäävad remonti vajava seadme tõttu seisma ning puuduste kõrvaldamiseks kulub liialt palju aega.
"Globaalselt mõeldakse iga päev sellele, kuidas näiteks piirata fossiilsete kütuste tarbimist ning tarbimisest tulenevat keskkonnasaastet. Samuti peab sellele mõtlema põllumees, et täita üha karmistuvaid norme ning teisalt hoida kulud võimalikult madalal, et ka ise ellu jääda. Seepärast ma räägingi oma kolmest alustalast, mis tagavad mulle mõnes mõttes konkurentsieelise - kuna saak ja sellest tulenev tulu on võrreldavad paljude teistega ning selles osas erilist kasvuvõimalust tulla ei saa, tuleb püüda vähendada tegevuskulusid." Selle mõttega võtab Kaido kokku oma arutluse põllumajandusega tegelemise osas. Ilmselgelt on möödas aeg, kui põllumees tegi harjumuspärased ja vajalikud tööd ära ning edasi kulges kõik tuleb-mis-tuleb loogika järgi. Täna peab põllumees olema pigem strateeg, kes piiratud ressurssidega õigeid valikuid tehes üritab saavutada maksimaalset tulemust.