Võru 165-6, Tartu
+372 51 55 009
info@maamasin.ee

Maasika- ja marjakasvatuse infopäeva kokkuvõte

11.10.2019

Marit Saar, Maamasin OÜ

 

8. oktoobril 2019 toimus Harjumaal Tuula külas maasika- ja marjakasvatuse infopäev, mida korraldas Maamasin OÜ koostöös Raja marjakasvatustaluga. Ettekannetega esinesid

  • Ulvi Moor (maasikakasvatuse konsulent; EMÜ) "Erinevate maasikasortide kastmise ja väetamise vajadused"
  • Margus Tärn (Betle Grupp OÜ) "Põllu, niisutuse ja peenra planeerimine"
  • Margus Mahoni (Maamasin OÜ) - "Marjakasvatuses kasutatav tehnika Maamasin OÜ tootevalikust"

Allpool on toodud ülevaade infopäeval räägitust.

 

TEEMAD:

Maasikataimede juurestik * Maasikataimede veevajadus * Maasikataimede väetamine * Maasikataimede kastmine ja mullaniiskuse hindamine *

Kahjurid * Põllu planeerimine * Niisutussüsteem * Peenrakiled * Hinnakalkulatsioon (näide) * Forigo multiseade * Lindude peletamine

 

Maasikataimede juurestik

Maasikataimedel on pinnapealne juurestik, mis aasta-aastalt risoomi kõrvalt arenevate uute juurte näol üha kõrgemale tõuseb. Liivmuldadel  on taimede juured ülemises 30 cm paksuses pinnasekihis, savikatel muldadel jäävad 90% juurtest pinnase ülemisse 15 cm paksusesse kihti. Seetõttu saavad maasikataimede jaoks ka viljakas mullas toitaineid üsna ruttu otsa – sügavama viljaka pinnasekihini nende juured lihtsalt ei ulatu.

 

Maasikataimede veevajadus

Maasikatel nagu ka kõikidel ülejäänud taimedel on õitsemise ja viljumise ajal suurenenud veevajadus. Veevajadus on suurem ka septembris, kui tekivad õiealged. Avamaal kasvavad taimed veepuuduse tõttu enamasti longu ei vaju (seda võib näha piiratud substraadis kasvavate taimede puhul) ning esialgu taime välimusest veepuudust ei näe. Stressis taim aga sulgeb vee aurustumise vähendamiseks õhulõhed, fotosünteesi aluseks olev CO2 enam piisavalt taime ei pääse ning orgaaniliste ainete süntees on tugevalt häiritud. Taim püüab kasvatada juuri, kuid pidurdub lehestiku ja võrsete kasv.  Toimub stressihormoonide, proteiinide ja antioksüdantide tootmise intensiivistumine, taimede kasv jääb kängu ja need annavad väga väikeseid vilju. Näiteks savikal mullal kasvab vähenõudlik sort ’Polka’ ka kastmata, kuid võib juhtuda, et esimesel aastal saab A+ taimelt 200 g saagi asemel ainult 50 g marju. Pidevas põuastressis olevate maasikataimede lehevarred muutuvad punaseks, peale seda hakkavad tekkima närbumise tunnused.

Maasikataimede väetamine

Taimede kastmine on oluline ka seetõttu, et suurt osa toitaineid omastavad taimed vees lahustunud kujul – kui mullas pole piisavalt vett, pole ka väetamisest kasu. Väetisetootja Yara tehtud katsetest ilmneb, et võrreldes pealtväetamisega tagab oluliselt suurema saagi taimede kastmine makrotoitainete N, P, K ja Mg lahusega. Väiksem mõju saagile on väetise pealtkülvamisel ning piisava vee tagamisel läbi tilkkastmissüsteemi, veelgi väiksem kevadel granuleeritud väetise lisamisel ning vihmutusmeetodil kastmisel. Pealtväetamisega võrreldes kehvema tulemuse andis aga lämmastiku lisamine kastmisvette, samas kui ülejäänud makrotoitained anti taimedele pealtväetisena. 

 

Seega tagab maasikate puhul parima tulemuse vees lahustunud toiteelementide juurte juurde viimine. Erandiks on kaltsium, mis liigub juurtest lehtedesse transpiratsioonivooluga (vedeliku aurustumine taimedest). Kuna vihmase ilmaga lehtedest vedeliku aurustumist ei toimu ja kuuma ilmaga suleb taim lehtedes õhulõhed, siis on ka taimele läbi juurte kaltsiumi andmine väheefektiivne. Kaltsiumi on otstarbekam anda leheväetistega. Kaltsiumipuudusele viitavad maasikate kausikujulised, „kõrbenud“ servadega lehed.

 

Erinevas kasvufaasis on maasikataimede toitainetevajadus erinev. Sobiliku väetamise näide

Baas Juurdumine Õitsemine, viljade kasvamine, viljumine Õiealgmete teke
Yara Mila Cropcare Nutricomplex Platinum Krista K Nutricomplex Pink
NPK: 8-11-23 NPK: 12-41-08 NPK: 13,7-0-38,4 NPK: 6-10-32

Maasikas sisaldab palju kaaliumi, mistõttu sobib taimele suur kaaliumi osakaal

Fosfori suurem osakaal tagab korraliku juurestiku kasvu

Frigotaimed õitsevad ja kasvavad samaaegselt, mistõttu on neil vaja nii lämmastikku kui kaaliumi

Õiealgmete tekke ajaks on varasem lämmastik ilmselt otsas ning taimedele tuleks juurde anda nitraatlämmastikku (NO3)

Allikas: Ulvi Moor

 

Praktikas on teada juhtum, kui vaatamata püsivale väetamisele vaevlesid taimed koguaeg toitainete puuduses. Uurimisel selgus, et taimi kasteti liialt palju ning 1,5 tunniga liikusid toitained juurte asukohast väljapoole. Seega tasub kasvatajal pöörata tähelepanu ka sellele, et väetiselahusega kastmisel ei antaks korraga vedelikku nii palju, et see kõik toitained minema uhub.

Taimede toitainete omastamisele avaldab suurt mõju ka kastmisvee kvaliteet, eriti suur on mõju piiratud substraadis kasvavatele taimedele. Põhjavesi on piirkonniti erinev, kuid üldjuhul aluseline. Leheväetiste mõju suurendamiseks tuleks aga vee pH alandada hapendamisega tasemeni 6,5. Seda seetõttu, et suurema osa mikrotoitainete (raud, mangaan, boor, tsink, vask)  omastamiseks peab pH-tase jääma vahemikku 5-7, makrotoitainete (lämmastik, fosfor, kaalium, väävel, kaltsium, magneesium) ja ka molübdeeni omastamine toimub paremini, kui pH-tase on vahemikus 6-8.                                     

 

PH-mõõtja
Kokkuvõttes on enamiku aianduslike kultuuride jaoks optimaalne kastmisvee pH-tase 6-7 (kergelt happeline). Looduslikust veekogust kastmisvett võttes tuleb arvestada sellega, et suve jooksul võib sealse veel pH oluliselt muutuda – kui kevadel on pH-tase näiteks 7, siis suve jooksul hakkab veekogus kasvama vetikas ja muudab vee üsna aluseliseks. Kasvatajale on abiks pH-mõõtja, mille abil on võimalik nii üleüldine (kastmis)vee seire kui ka pH-taseme muutmise protsessis pH jälgimine.    
 
Liigse raua ja mangaani eraldamiseks kastmisveest kasutatakse vee aereerimist – oksüdeerudes moodustuvad rasked raua ja mangaani ühendid, mida on võimalik kastmisveest välja setitada.
 
Väetiste lahustuvust mõjutab ka vee temperatuur – mida madalam on vee temperatuur, seda kehvemalt väetis selles lahustub. Maasikaistanduse kastmisvett peaks eelsoojendama nii toitainete omandamise parandamiseks kui ka külmašoki vältimiseks.
 
 

Maasikataimede kastmine ja mullaniiskuse hindamine

Enne maasikataimede istutamist peaks muld olema korralikult niiske. Kuna frigotaimedel esialgu lehti pole ning seega puudub ka aurustumispind, ei tohiks niiskesse mulda istutatud taimi kohe kasta, sest juurtel on vaja ka õhku. Istutatud frigotaimede kastmisega võib oodata esimeste lehtede ilmumiseni. Esialgu pole kastmisvee kogus suur – kaks nädalat peale istutamist, kolme lehega taimele 300 ml vett ehk umbes 10 t vett hektari kohta.

Vihmutuse kasutamine pole kuigi otstarbekas, kui siis ainult juurdumise ajal. Kuumadel suvepäevadel võib tekkida ka probleem, kus peenrakile (kile temperatuur  tõuseb 50 kraadini) peal kasvavate maasikate kastmisel  juurte ümber kogunev niiskus tõstab pinnase temperatuuri isegi 30 kraadini ning avaldab seetõttu taimedele negatiivset mõju. Liigniiskus ja soojus on hea keskkond juurehaiguste levimiseks. Seetõttu on targem kasta taimi pigem õhtuti, kui õhutemperatuur on juba langenud.

Tarvilik on seirata mullaniiskust. Vaatamata sellele, et vihma sajab,  ei pruugi kile all olla pinnas piisavalt niiske – seetõttu on igal juhul vajalik kile alla jääva pinnase niiskustaseme hindamine. Optimaalse mullaniiskuse korral jääb muld peopesas kokkusurumisel kinni, kuid ei tilgu, pole plastiliinitaoline ega lagune väikesteks tükkideks. Saadaval on erinevad mõõteriistad mullaniiskuse hindamiseks. Tootja Irrometer kipsist sensorid maetakse terveks hooajaks mulda taime juurte sügavusele ja jäetakse sinna kogu hooajaks. Mulla veerõhku hinnatakse mullapinnale jäetud elektroodide abil. Oluline on, et sensorid oleks veest küllastunud (enne matmist ööpäeva jagu vees hoitud), ja need tuleks paigutada erinevale sügavusele (15 cm sügavusse, kus asub põhiline juurte mass, ning 30 cm sügavusse). Põllule on vaja matta mitmeid sensorite komplekte. Praktikas on juhtunud, et toonekurg on sensorid maa seest välja tõmmanud, samuti pole tulemuste variatiivsus andnud alust meetodi suures täpsuses kindel olla. Spectrum Fieldscout TDR 150 on oluliselt kallim seade, kuid võimaldab liikuda põllul ringi ja teostada mõõtmisi vabalt valitud kohtades. Seade mõõdab nii mulla veemahutavust kui toitesoolade sisaldust mullas (elektrijuhtivust).

 
Tensiomeeter
 
Irrometer Watermark mõõteseade mullaniiskuse määramiseks
 
Spectrum Fieldscout TDR 150
Erinevate mullatüüpide veehoiuvõime
 
 

Kui savimulla maksimaalne veehoiuvõime on 44%, siis liivmullal ainult 15%. Niiskust hoiavad hästi kinni ka ränirikkad mullatüübid. Samas on ka saviste ja ränirikaste muldade puhul taimede jaoks sobilik niiskustase oluliselt kõrgem kui liivmuldade puhul. Liivmullal liigub vedelik 15 minutiga otse alla maasikajuurte ulatusest välja, savikal mullal on niisutatud pind laiem ja niiskuse kadu aeglasem – juurte ulatusest liigub niiskus välja umbes 2 tunniga. Seetõttu tasuks liivmuldade puhul kaherealise istutuse korral kasutada ühe asemel kaht kastmisliini, kuid savikatel muldadel toimib ka üks kastmisliin. Eesti kasvatajate praktilistest kogemustest lähtuvalt on kahe kastmisliini kasutamisel kastmine kiirem, liivane maa saab paremini kastetud ja näiteks sordi ’Malwina’ saagipotentsiaal on suurem.

Maasikataimede kastmis- ja väetusvajadus sõltub taime vanusest ja sordist – mida rohkem on taimel lehti, seda suurem on aurustumispind ja seega ka kastmis- ja väetusvajadus (vähemasti lämmastiku osas). Sellega tasub arvestada erinevate sortide kasvatamisel – tõenäoliselt vajab iga sort eraldi, vajadustest lähtuvat kastmist. Üks leherikkamaid sorte on ’Malwina’, keskmise tihedusega puhmikuga näiteks ’Sonata’, ’Sonsation’, ’Elianny’ ja ’Jive’ ning ’Vibrant’, ’Flair’ ja ’Asia’ hõreda puhmikuga sordid. Kastmis- ja väetusvajadus sõltub ka multši värvusest – valgel kilemultšil on taimede areng aeglasem ja ka vee aurustumine taimedest väiksem.

 

Kahjurid

Põua käes vaevlevad ja ka külmakahjustusega taimed toodavad ellujäämiseks suhkruid, mis meelitavad kohale hulgaliselt kahjureid, eriti maasikalesti. Korralikult kastetud ja väetatud istandikes võib küll lest elada, kuid ta ei võta võimust. Enim kahjustavad lestad just neid taimi, mis on stressis.

Punakaks muutunud lehevarred võivad tähendada nii veepuudust kui algfaasis juurehaigust – patogeen ummistab risoomis juhtsooned ning taim ei saa enam vett kätte.

Taimekaitsetööde puhul on oluline jälgida ka vee pH-taset  - herbitsiidide, insektitsiidide ja fungitsiidide mõju parandamiseks tuleks vee pH alandada 6,5. Trassist tulev vesi on piirkonniti erinev, kuid üldjuhul aluseline, pH-tasemega kuni 8,9.

 

Põllu planeerimine

Harjumaal Saue vallas, kus pea 30 aastat on Raja talus marjakasvatusega tegeletud, napib põllumaid ning hakkama tuleb saada ka maalappidega, mis üldiselt marjakasvatuseks väga sobilikud pole. Kuna mullad on kehvad, tuleb igal aastal teha eeltööd, et mulla seis paraneks. Oluline on sobivate eelkultuuride kasvatamine. 30 aastat harimata heinamaad, millest marjakasvatuse põldu sooviti rajada, on tulnud 2 aastat järjepidevalt harida, et kivikõvast pinnasest enam-vähem sobilik põllumaa saaks. Kuna põllupinda napib, läheb käiku ka kiirkorras põllu kasutusele võtmine – kuigi peale maasikate ülesvõtmist peaks mitu aastat vahekultuure kasvatama, külvati suve lõpus lõpetatud põllule valge sinep, see küntakse sisse ning uuel hooajal istutatakse põllule teise sordi taimed. Ideaalne oleks uue põllu rajamist alustada vähemasti 3 aastat varem.

Eelkultuuridena sobivad maasikale teravili, valge sinep ja mesikas. Mesika eeliseks on see, et tegemist on 2-aastase kultuuriga. Valge sinep on aga väga kiire kasvuga, surub sellega alla ka umbrohtude kasvu, aitab võidelda kahjuritega (lestaga) ning 30-40 päeva pärast, kui sinep õitsema on hakanud, maasse kündes annab pinnasesse toitaineid juurde.

Marjapõllu rajamisel tuleb arvestada nii metsa kui ka heinamaade lähedusega, maastiku reljeefi ja mulla omadustega. Näiteks Raja talu suure maasikapõllu lõunakülg on vaid 15 meetri kaugusel metsapiirist – see põllu külg on viimane, mis kevadel lahti sulab ning seetõttu valmib seal ka saak hiljem. Samamoodi mõjutab saagi valmimise ühtlikkust pinnase ebatasasus. Tunduvalt kõrgema koha peal, näiteks künka peal, valmivad marjad kuni 4 päeva varem kui madalamal kasvavad marjad. Saagi ühtlase valmimise nimel tasuks peenrad moodustada põhja-lõuna suunalised, sest idasuunast liikuva päikese tõttu saavad marjad päikest suuresti vaid ühest küljest. Hea saagi eelduseks on taimedele sobiliku pH-tasemega muld – ideaalselt võiks mulla pH olla 6,5. Näiteks 5,1 pH-tasemega mullas taimed küll kasvavad, kuid sobimatu pinnase mõju on näha läbi kesise saagi. Seetõttu tuleks enne peenarde rajamist väetades mulla omadusi muuta.

 

Niisutussüsteem

Ükskõik, millist kultuuri kasvatada, tuleb saagi saamiseks rajada niisutussüsteem. Lisaks üleüldisele saagi suurenemisele aitab vajaduspõhine kastmine tagada saagile parema kvaliteedi ning kastetud taim on vastupidavam haigustele ja kahjuritele.

Vastupidiselt liigagi tavalisele praktikale, kus alustatakse põllu planeerimist olemasolevast tehnikast lähtuvalt, tuleb planeerimist alustada siiski põllust – kultuuri ja istutusviisi järgi tuleb valida tilkkastmisvoolik, sellest lähtuvalt sobiv peavoolik ja filter ning lõpuks pump. Pigem on probleemiks, et põllu kastmiseks on valitud liiga võimas pump ja tuleb mõelda, kuidas kastmissüsteemi mineva vee survet vähendada. Samas saab põllu kraanidega ühendusdetailide abil jagada erinevateks osadeks, mida on võimalik eraldi kasta ja sellega ka pumba võimsusvajadust vähendada. Pumba juures peaks surve olema 3 bar, kuid imbvooliku alguses 1 bar.  

Lühiajalistele kultuuridele sobib õhuke tilkkastmisvoolik, pikaajalistele kultuuridele näiteks tootja Irritec Multibar-nimeline voolik, mille eluiga on üle 10 aasta, kuid õige hoolduse (filtreeritud vesi, hapendamine jms) korral ulatub selle UV-kindlus ja vastupidavus kuni 50 aastani.

Tilkkastmisvoolikud on saadaval erineva seinapaksuse ja läbimõõduga. 8-10 mil ehk 0,20-0,25 mm paksuse seinaga voolikud sobivad pigem üheaastastele kultuuridele (näiteks kurgi kastmiseks), sest eriti talviste külmadega muutuvad voolikud niivõrd hapraks, et ka kits võib need puruks astuda. Seetõttu tuleks mitmeaastastele kultuuridele valida 12 mil ehk 0,30 mm seinapaksusega voolikud. Kevad on alati kiire aeg ja kõik süsteemid peavad ruttu töökorda saama. 2019. aasta kevadel tuli Raja talu 7 ha suurusel maasikapõllul, kus kasutusel 0,30 mm paksuse seinaga tilkkastmisvoolikud, teha vaid 5-6 parandust. Üks peamiseid tilkkastmisvoolikute lõhkujaid on toonekurg – kastmise lõpetamisel tekib voolikus plõksuv heli, kurg arvab, et läheduses on väike loom, ning toksib nokaga voolikusse augu. Samuti lõhuvad voolikuid vesirotid ja ka mängivad rebasekutsikad.

Peenarde planeerimisel ja tilkkastmisvoolikute valimisel tuleb arvestada pinnase kalde ning peenarde pikkusega. Kuna eesmärgiks on ühtlaselt kastetud põld, peavad voolikud olema valitud sellised, et vesi probleemideta nii rea alguse, keskpaiga kui ka lõpu taimedeni jõuaks. Tootjal Irritec on sobivate voolikute valimiseks välja töötatud rakendus, mis erinevate parameetrite põhjal leiab sobiva lahenduse. Kui rakendust kasutada pole võimalik, tuleb mõõtmis-, väljajoonistamis- ning hindamistöö ise ette võtta. Kindlasti ei tohi tilkkastmisvoolikuid paigutada nii, et vee peavool asub madalamal ning mööda voolikuid tuleb vett liigutada kõrgemale – vee üles viimiseks peaks surve olema suurem, kuid suure surve tõttu tekivad vooliku algusesse avade juurde veekeerised ning põld saab väga ebaühtlaselt kastetud. Samasugune probleem tekib ka peenra pikkuse jaoks liiga väikese diameetriga vooliku kasutamisel – vedeliku kiirus voolikus suureneb ning vooliku algusest hakkab voolikusse sisenema ka õhk.

 

 
16 mm ja 22 mm laiused tilkkastmisvoolikud Irritec P1
 
Irritec P1 tilkkastmisvoolik
 
Tänu Irritec eXXtreme tilkkastmisvooliku patenteeritud filtrisüsteemile on ummistuste teke viidud miinimumini
 
Irritec Multibar voolik peab õige hoolduse korral vastu isegi 50 aastat
 
Irriteci ühendused tilkkastmisvoolikutele; 1 - algus PEM-torult, 2 - kraaniga algus pehmevoolikult, 3 - tilkkastmisvooliku jätkudetail, 4 - tilkkastmisvooliku lõpudetail

Tilkkastmisvooliku maksimumpikkus sõltuvalt pinnase tõusust

Rõhk Läbimõõt 1,1 l/h 1,5 l/h 2,1 l/h 3,8 l/h
Sile põld
2 bar 16 mm 192,3 m 151,5 m 124,2 m 88,2 m
2 bar 22 mm 337,2 m 265,8 m 217,8 m 154,8 m
2% tõus
2 bar 16 mm 156,6 m 127,8 m 108,6 m 80,4 m
2 bar 22 mm 232,8 m 195,3 m 171,0 m 131,4 m
2% langus
2 bar 16 mm 219,9 m 172,5 m 137,1 m 93,9 m
2 bar 22 mm 309,4 m 321,9 m 256,5 m 174,9 m

Allikas: www.irritools.com

Vooliku läbilaskevõime tuleks valida lähtuvalt mullatüübist. Kui savisele pinnasele sobivad 1,5 l/h läbilaskvusega voolikud, siis liivasele pinnasele võiks valida 2,1 l/h läbilaskvusega vooliku.  

Uue põlvkonna tilkkastmisvoolikute (Irritec eXXtreme tape) puhastuskanal on 2 korda pikem ja uuemat tüüpi kanalisüsteemiga. Selliste voolikute filtreerimisvõimekus on oluliselt parem kui vanematel voolikutel. Lupjumise vastu filtrid ei aita - Põhja-Eesti lubarikka veega kipuvad voolikud 2 aastaga ummistuma ning need tuleb happega läbi pesta. 

Pealiinivoolikuna on jätkuvalt laialt levinud PE-voolik (maksimaalne survetaluvus on 10 bar), kuid Raja talus on selle asemel juba 7 aastat kasutusel pehmevoolik (survetaluvus 2,5-10,3 bar).  PE-vooliku suurimaks miinuseks on väga ajamahukas paigaldus – vaja on nii trelli, puuri, presstange kui ka labidat. Vooliku suhteliselt kallile omahinnale lisab kaalu see, et suuresti pole voolik korduvkasutatav. Ajaga hakkavad ühenduste augud suurenema ning lekkima. Voolik on ka mehaanilisele survele väga vastuvõtlik, mistõttu tuleb rajada sõidukitele voolikust ülesõiduks sobivad kohad.

Pehmevoolik on lihtsalt paigaldatav ja väga vastupidav. Paigaldamiseks on vaja augustajat ja võtit, mille abil on mugav ühendusdetaile voolikusse lükata. 1 ha suuruse põllu kastmisvoolikute üksinda ühendamiseks kulub vaid tund aega. Pehmevoolikust võib ka siis, kui see on surve alla, üle sõita. Siiski tasub tähele panna, et kui voolik on veetud põllu keskelt üle peenarde, millesse pole vooliku jaoks süvendit kaevatud, venib voolik sellest üle sõites nii palju, et ühendusdetailide juurest võib see hakata lekkima. Nii voolik kui selle detailid võivad aastaid järjest põllul olla. Peale põllu likvideerimist saab sama voolikut mõnel teisel põllul uuesti kasutada.

Tilkkastmisvoolikute ühendamiseks on nii kraaniga kui kraanita detailid. Kraaniga detailid on küll mõnevõrra kallimad, kuid näiteks voolikus lekke märkamisel on kergem rea otsast sissevool katkisesse voolikusse sulgeda kui minna pumpa sulgema. Samuti võimaldavad kraanidega detailid põllu erinevalt kastetavateks osadeks jaotada.

Kindlasti peaks niisutussüsteemi juurde kuuluma filter. 2018. aasta kevad ja suvi olid sademetevaesed ja soojad, mistõttu oli veetase madal ja ilma filtrita kastmissüsteemi voolikud ummistusid tihti. Oluline on, et filtreerimisvõime vastaks raalsele kasutusele – suurematele põldudele on sobilik suurem liivafilter, kuid 1 ha suuruse põllu puhul töötab ka odavam lamellfilter. Liivafiltri puhul on praktiline soovitus hankida automaatsete tagasipesukraanidega mudel, sest liivakanal tekib üsna ruttu ja pesu on tarvilik teostada iga paari tunni tagant.

 

 

Pehmevoolik võib aastaringselt põllul olla ja ei vaja matmist ega ülesõitude rajamist

Pehmevooliku külge ühenduste panemiseks vajalikud tarvikud - augustaja ja võti

Korralik väetamine suurendab oluliselt maasikasaaki ning aitab seeläbi tehtud investeeringu tagasi teenida. Väetise niisutussüsteemi lisamiseks on erinevaid variante – automaatika, mis vajaliku koguse väetist süsteemi suunab, või näiteks märksa odavam, kuid kasvataja tähelepanu nõudev moodus, kus kraanidega sulgemisega tekitatakse voolikus, mida mööda väetis kastmisveega kaasa liikuma hakkab, alarõhk. Automatiseeritud väetamissüsteeme on erinevaid – nii väiksemaid, suuremaid, mitut väetist doseerivaid, 12V kui ka 220V töötavaid. Mineraalväetistega on väetamine kergem, sest näiteks lägas on maasikate jaoks liiga palju lämmastikku, kompostiga võib tuua põllule hulgaliselt umbrohuseemneid jne.

Pumpadest on kõige odavamad ja surve ning tootlikkuse reguleerimise võimalusega traktori jõuvõtuvõllilt töötavad pumbad. Samas levinud on pigem elektripumbad, mille puhul tuleb aga arvestada, et suurema tootlikkusega kasvab oluliselt ka pumba hind. Väiksema põllu puhul võib olla hea lahendus ka hüdrofoori kasutamine – 4200 l/h pumpav hüdrofoor suudab katta 900 m 1,5 l/h tilkkastmisvoolikuid.

Trassist võetav kastmisvesi on taimede kastmiseks liiga külm ning ei jõua ka voolikutes soojeneda – näiteks 4’’ voolikus liigub vesi kiirusega 30 l/sek.

 

Peenrakiled

Peenrakile peab kindlasti olema UV-kiirguse kindel. Kile paksus võiks olla 0,06 mm, mis on võrreldes 0,05 mm paksuse kilega tugevam, peab kevadisele harjamisele paremini vastu ja tuleb põldu likvideerides ka ühes tükis üles. Tootjate pakutavad kiled on oma omadustelt mõnevõrra erinevad. Raja talus on viimased 7 aastat kasutatud Itaalia tootja Agriplast kilesid, mis tänu kvaliteetsele toorainele ja tootmistehnoloogiale on suure elastsusega ja vastupidavad. Elastne kile peab vastu näiteks inimese ja kitse peenrale astumisele. Sagedaimad kile purunemise põhjused on eksimine niitmisel, toonekure saagijaht, kuid ka põtrade raskusega  kilesse vajunud augud.

Üldiselt kasutatakse Eestis saagi valmimise kiirendamiseks musta peenrakilet. Samas näiteks sordi ’Polka’ puhul  on mõistlik kaaluda valge kile kasutamist, sest kuigi marjad valmivad valge kile peal 5-7 päeva hiljem, on mari tugevam ja vastupidavam.

Raja talus võetakse peale põllu likvideerimist kuiva ilmaga peenrakile üles ning viiakse taaskäitluseks Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusse Jõelähtme vallas.

 

Tarvikud ja seadmed:                   5117,51 €
Väetis (400 kg/ha):                        320,00 €
Põllu rajamise teenus (100 €/h):  1000,00 €
1 ha suuruse põllu rajamise kulu 6437,51 €*
 
*hindadele lisandub käibemaks!
 
 

Forigo multiseade istutusvalmis peenarde valmistamiseks (2019, asukoht Põhja-Eesti)


  • Komplekteeritud vastavalt ostja soovidele; peenravormija ja hüdrauliline rull kujundatud looma ostja etteantud parameetritele vastava kuju ja kõrgusega peenart

  • Võimsuse vajadus 90-100 hj

  • Kaal umbes 1400 kg

  • Seadme tööorganiks on kivimatja - tänu sellele on võimalik istutusvalmis peenar rajada ka harimata maale

  • Ühe sõiduga töödeldakse pinnas, vormitakse peenar, tihendatakse peenar, veetakse peenrale tilkkastmisvoolik ja laotatakse kile

  • Seadme töökiirus on 1-2 km/h (1-2 ha päevas) sõltuvalt pinnasest ja tarvikute juurdeveost

 

Kivimatja G35
Töölaius 130 cm,
töösügavus 25 cm
Matab kivid, kamakad ja taimejäänused, sõelub nende peale peeneteralise pinnase

Tilkkastmisvooliku rulli hoidja

Peenravormija
Erikujuline
Loob kõrgema, pealt nurkse peenra

Hüdrauliline koonusrull
Erikujuline
Järgib eelnevalt loodud peenrakuju ja tihendab pinnase
Kilelaotaja
100-180 cm laia kile laotamiseks